> On meelde jäänud, et keegi kunagi (sügaval stagana-ajal) > arvutas kokku palju üks piksenool maksab. > Hinnaks sai (tolleaegses vääringus) pool kopikat. > > Kuigi pinge on kõrge ja vool tugev, on kestus nii imelühike, > et suurest energiast, mis linnatäie rahva vajadusi rahuldaks > ei saavat rääkida ... http://ael.physic.ut.ee/tammet/atmel/vorm2.htm Voolutugevus jääb tavaliselt 100 kA piiridesse ja saavutab väga harva 200 kA. 1000 MV ja 100 kA teeb võimsuseks 100 GW. Välk kestab vaid sekundikümnendiku ja tema koguenergia jääb tavaliselt alla tuhande kilovatttunni. Tuhat kWh maksab ca 1000EEK, niiet poolest kopikast on asi kaugel. Tõnu.

Midagi on elektrikilpide koht öelda ka Tehnilise Järelvalve Inspektsioonil... http://www.tji.ee/?op=body&id=242 ja http://www.tji.ee/?op=body&id=237 K. Jõgi "Madis" <planeetmaa@hot.ee> wrote in message news:45f85193$1_1@news.estpak.ee... > >> Ega aru küll midagi ei saa. Algul väidad, et on olemas projekt ja siis >> mõne aja pärast hakkad uurima mis detaile vaja on. Seega kas pole >> projekti olemas (või on mingi meelevaldne kritseldus selle nimetuse >> saanud) või siis ei osata olemasolevat projekti lugeda. > > Projekt (maja elektri projekt) on olemas. Mis siis sisaldab skeemi elektri > kilbi kohta, ala mis asi kus grupis. Mina nimetaks seda skeemiks. Aga > põhjusmõtteliselt on jutt õige. Sealt vaja automaadid kokku lugeda. > Pidasin rohkem silmas, et kas näiteks mingeid pikse kaitseid/ülepinge > kaitseid harrastatakse või üks kõik midagi sellist. > Ja teiseks oli minu kõrvu jäänud lugu (naised saunas rääkisid), et elektri > kilbi kohta peab olema ka eraldi konkreetne projekt. Kus siis tõesti ei > ole enam midagi mõelda endal. Dokumentatsioon sisaldab mingid x > kohustuslikku osa ja lõpuks midagi mõõtmiste kohta, et mida ja kes mõõtis > ning millise riistaga. Aga tundub, et see vist siis ei ole nii. > >> ikka olla selline kirjeldus mille puhul saab ainult üheselt detaile >> määrata. Kilbi koostamine pole aga enam päris sama asi mis lume >> rookimine. Vale koostamise puhul (isegi kui on kõik õiged detailid) võib >> kogu see ettevõtmine väga kurvalt lõppeda. Kui sul aga on tahtmine ise >> teha siis võta elektrifirmast tegelane, kes su töö üle vaatab. Ja enne >> kui ta pole üle vaadanud, enne seda ära pingesta seda kilpi. > > Jah, lund on idee poolest suhteliselt tüütu ja raske rookida, niiet > loodetavasti kilbi ühendamine nii koormav ei ole:-) > > Praegu kogutud info killukeste kohaselt tundub, et võin minna ükskõik kuhu > ehitus poodi, ostan piisavalt suure kilbi ja trobikonna automaate. Vähe > din raili ja faaside jaotamisekt automaatidele mingeid jubinaid (noh need > plekiga pealt kokku tüüpi plasmass jubinad din liistule). Kui õieti > mäletan, siis ISO vist sätestas kõrguse ja laiuse isoleerivatele > plaatidele, aga küllap poes õiged on. Siis pea lüliti, niisketesse > kohtadesse rikke voolu kaitse ja olemasolul piksekaitseid. Kuna > kategooriat ei ole, siis vaja ilmselt ühendamise ajal uks lukus hoida ning > pärast vaja kellegi kategooriaga venna ülevaatamist. Kuulujärgi pidi olema > ka mingi paber/allkiri tüüpi asi. > > Niiet palun parandage mind, kus viga näete laita. > > T, Madis

Irrw, Raasiku Elekter "koostas" meie firmale laheda mobiilse el. kilbi, sisendpistikuid! oli 2tk, üks 32A CEE ja teine 63A CEE. "Nali" oli selles, et ükskõik kumba sa sissetuleva otsa ühendasid, siis teise pistiku pulkadel oli kenasti pinge peal. Erinevate sisendite väljalülimisvõimalus puudus. Alguses mõtlesin, et tegu kellegi haltuuraga, aga kui kilbi kinnitatud skeemi nägin, siis tulid judinad peale ja ehitasin kiirelt kilbi ringi. "kt" <kuno at neti ee> wrote in message news:45f86cb8$1_2@news.estpak.ee... > Raasiku elekter koostab projekti järgi kilpe, kauplus asub Forelli tn-l > kui ma ei eksinud. Annavad koostatud kilbile passi ka kaasa. > > kt > > "Madis" <planeetmaa@hot.ee> kirjutas sõnumis > news:45f70e9a$1_1@news.estpak.ee... >> Tervist, >> >> Küsimus järgmine. Oleks vaja uues ehitatud majas seinale kinnitada >> elektri kilp. Lubasin aidata selles loos. Olemas on elektri projekt, mis >> sisaldas ka elektri kilbi skeemi. Ehk siis millised lülitid ja lambid >> millise automaadi all. >

> Me paneme aga tavaliselt pinge ja vooluna kirja maksimaalväärtused. Vale puha, tavaliselt pannakse kirja voolu ja pinge effektiivväärtused, mitte maksimaalväärtused. Seinakontaktist tuleb sul 220...230V eksole. Vot lase see nüüd läbi dioodi kondeka peale ja vaata, palju nüüd pinge on. >=300V on ! Miks ? Sest see on nüüd seal maksimaalväärtus. Ja umbes sellisel tasemel on ka tipist tulevad "insenerid", paberiga, aga asjast ei tea tuhkagi. Tõnu

>>Seinakontaktist tuleb sul 220...230V eksole. >>Vot lase see nüüd läbi dioodi kondeka peale ja vaata, >>palju nüüd pinge on. >=300V on ! > Aga kui sa nüüd oma testri lahti võtad siis seal sees ongi ju AC peal > samasugused dioodid ja > konde ja riist näitab 220V. Ja kui lased sinna peale nelinurkse 220V > pinge muundajast siis näitab veel rohkem. > Kuidas see siis küll nii tulla ja olla saab? :-()) No siis see tester arvutabki sul ju effektiivväärtust. Oleneb, mis funtsiooni pärast dioode tehakse, kas max või integraal. Kuna tester peab näitama efektiivväärtsust, siis ta seda teebki, mida seal imestada on ? Nelinurga effektiivväärtus on palju suurem kui siinusel teadupärast. "riistade parandamise ja teimimise õiguse kohta paberi ja praktikaga" mees võiks ju ometi teada selliseid elementaarseid asju nagu pinge, vool, takistus ja EFFEKTIIVVÄÄRTUS ! M.O.T.T. - meil antakse igasugu ludridele paberid, mis tegelike teadmistega kuidagi korrelatsioonis pole. Tõnu

>> M.O.T.T. - meil antakse igasugu ludridele paberid, >> mis tegelike teadmistega kuidagi korrelatsioonis pole. > Täpselt. > Seepärast mind lihtsalt huvitaski palju Tõnu ka tegelikult teab. > Kas ka räägib 400 Hz alalisvoolust. Võin ka 400Hz alalisvoolust rääkida :) Oleneb kontekstist ja viitsimisest täpselt definitsioone järgida. Kui vool oma suunda ei muuda, küll aga oma olemasolu, siis võib küll rääkida 400Hz alalisvoolust, mida mõni seade ka väljastada võib. Jutu mõte siis seisneb selles, et näituseks trafot pole sinna otsa mõtet toppida. Tõnu.

On Tue, 27 Mar 2007 07:47:23 +0300, "Alo Raidaru" <raidaru@ut.ee> wrote: >Siin ei aita muud kui kurva näoga küsita et: >"Ega sa, kallike, siis niiiiii vana pole et sa vene aega mäletad." >Naine: " Muidugi mäletan........." >Sina: " Ma ei märganutki enne et oled tõesti niiiii vana " >Pärast enam vene patareidest juttu ei tule. Proovi. Peale seda ei ole enam millestki juttu. Nädal aega. Ja magad diivanil. Hea kui teki saad. ain